Hormonaalsed vahendid on tänapäeval nii levinud, et nende vajalikkuses ei kahtle enam ammu keegi. Seksuaalne vabadus ja oma keha üle otsustamine on iseenesestmõistetav. Viimasel ajal on kondoomi ja vasektoomia kõrvale ilmunud ka mõned uuenduslikud viljakuskontrolli lahendused meestele, samas võib neid siiski pigem tulevikuteemaks pidada. Seega hoolitsevad soovimatust rasedusest hoidumise eest peaasjalikult endiselt just naised.
Samas ei ole beebipillide ja hormoonspiraalide kasutamine kehale sugugi kõrvaltoimeteta. Pole saladus, et kehavõõraste hormoonide mõjul toimuvad organismis päris dramaatilised muutused. Paljud neist terviseriskidest on üles loetletud ravimite infolehtedel, osadega võib aga tutvuda vaid foorumites naiste tagasisidet lugedes.
Üks sagedasemaid muresid on esmapilgul seotud vaid välimusega – pille kahtlustatakse selles, et need teevad paksuks. Arstid on selle väite küll ammu kehtetuks kuulutanud, kuid nn. müüt püsib visalt. Ehk on see seotud tõsiasjaga, et reaalsuses võtavadki mõned naised pille kasutades kõvasti juurde, osalt seepärast, et kehas kuhjuv östrogeen mõjutab kilpnäärme hormoonide biosaadavust ja aeglustab seega ainevahetust. Nii võibki välja kujuneda olukord, kus kliinilised testid kaebusi ei kinnita, samas kui kõik sümptomid viitavad kilpnäärme alatalitlusele.
Rohkem teab avalikkus vast riskidest, mis on seotud suurenenud tromboosiohuga – lugeda on päris mitmetest õõnsaks võtvatest juhtumitest, kus pealnäha terved naised on juba lühikese pillide kasutamisperioodi järgselt lõpetanud intensiivravipalatis või on tagajärjed lausa fataalsed. Just eelmisel kuul sattus eluohtliku tromboosiga haiglasse ühe minu kliendi 18 aastane tütar ja seda seoses kolmanda generatsiooni antibeebipillide tarbimisega.
Tegelikult jätavad hormoonpreparaadid oma jälje iga viimse kui organi tasakaaluseisundisse, kasvõi läbi keha toitainelise balansi mõjutamise. Nii näiteks vähenevad hormonaalseid vahendeid tarvitades kiirelt organismi C-, E- ja B-vitamiinide ning türosiini varud, samal ajal kui A-vitamiini tase on tavapärasest kõrgem. Päris märkimisväärsed muutused toimuvad ka mineraalide varudes. Pillide pikaajalisel tarbimisel täheldatakse limaskestade tuntavat õhenemist ja tupes oleva happe-aluse tasakaalu nihet, mis jätab naise haavatavamaks võimalike infektsioonide tekkele.
Antibeebipillid ei ole muidugi ainus hormonaalne vahend, populaarsed on ka hormoonspiraalid ja hormoonasendussavi, kõigil neil on ohtlikud kõrvalmõjud, millest on minu suureks rõõmuks ja LÕPUKS OMETI hakanud rääkima juba ka allopaatilised onkoloogid. Aega see küll võttis, aga parem hilja, kui mitte kunagi! Tuletagem meelde, et antibeebipillid ja hormoonasendusravi kuulutati Rahvusvahelise Vähiuuringute Agentuuri (IARC) poolt I grupi kantserogeenideks juba aastal 2005.
Vaata katkendit PERH-i onkoloog Riina Kütneri intervjuust saates Terve Tervis:
Lisaks hormoonpreparaatides leiduvatele kehavõõrastele ühenditele kummitab meid lisaks ka keskkondlike kemikaalide hormonaal-toksiline toime. Olen väsimatult kirjutanud plastikutes ja kehatoodetes sisalduvatest ksenoöstrogeenidest, mis löövad uppi nii naiste kui meeste keha võimekuse end tasakaalustada. On oluline teadvustada, et enamus toksiine (pestitsiidid, herbitsiidid, dioksiinid, raskemetallid, petrokemikaalid jt.) on hormoone (ennekõike östrogeeni) matkiva mõjuga ja seeläbi endokriinseid korratusi tekitava toimega.
Viimasel ajal ka Eestis laiemat kõlapinda leidnud viljatusraviga seoses tuleb samuti ära märkida, et see ei ole ohtudeta. Minu juurde on jõudnud päris palju naisi, kes on seoses viljatusraviga sõna otseses mõttes oma tervise kaotanud. Veelgi kurvemaks teeb seejuures asjaolu, et sageli pole antud ravi neid ka pärast mitmeid katseid kauaoodatud tulemuseni viinud. Samas jätab tugev hormonaalne manipulatsioon kehale ja närvisüsteemile rängad järelmõjud ning võib tõsta rakuliste kõrvalekallete riski nii emal kui lapsel. Uuringud näitavad, et IVF-i abil sündinud lapsed on ligi kolm korda suuremas riskis haigestuda lapseea vähkidesse (lümfoomi, leukeemiasse või ajuvähki).
Rahutuks tegevat infot on piisavalt, et end teemaga kurssi viia. Ja nagu ikka, pakub iga vilets olukord ka võimaluse keskenduda positiivsele. Tekib küsimus, kuidas häirivaid mõjutusi puhverdada ja oma keha aidata.
Nii teadusuuringud kui inimeste kogemuslik tagasiside näitavad, et organism tasakaalustab end ise, kui selleks sobiv keskkond luua. Reeglina saab seda kõige paremini teha just hästivalitud toidu, läbimõeldud igapäevavalikute, teadliku stressijuhtimise ning õige unerütmi taastamisega. Sel moel saame leevendada nii premenstruaalse sündroomi vaevusi, korrigeerida kehakaalu kui tujukõikumisi. Päris kindlasti ei tohiks passiivselt leppida olukorraga, kus naiseks olemine tekitab pidevat piina.
Teadlikult tegutsedes ja kehale tervenemiseks võimalusi pakkudes hakkab organism end tasapisi tasakaalustama. Nii võibki juhtuda, et. kinni pandud operatsiooniaja saab loovutada teistele, sest polegi enam midagi lõigata või et IV staadiumi endometrioosivaevused jäävad kaugesse minevikku. Võib juhtuda, et aset on leidnud kauaoodatud rasestumine, mida seni veel kordagi pole juhtunud…
Hormonaalsele tasakaalule on pühendatud ka raadiosaated sarjast Mina Olengi Naine. Liis Oravaga tehtud saateid saab kuulata siit.
NB! Kui hormonaalse tasakaalu taastamise teema rohkem huvi pakub, saad tulla individuaalsele konsultatsioonile.
Kui otsid kehasõbralikke lahendusi raseduse planeerimiseks või vältimiseks, siis võta aega ja tutvu võimalustega, mida pakub nii mujal maailmas kui Eestis populaarsust kogunud viljakusmonitor Daysy.