![D-vitamiini olulisust on praegusel päikesevaesel aastaajal raske ülerõhutada. Samas kuulen igapäevaselt, et arstid ei taha D-vitamiini analüüse teha, kuna äsja on olnud pikk suvi ja küllap jagub päikesevitamiini piisavalt. Oponeerin! Minuni jõudnud analüüsid näitavad, et paljud eestlased ei saavuta piisavat D-vitamiini taset ka päikeseküllase suvega. Lisaks tubasele elustiilile tulevad siin mängu ka tänapäeval nii sagedaseks […]](https://www.toitumistarkus.ee/wp-content/uploads/2023/10/image-190x190.png "Ravimid, mis D-vitamiini varusid kiirelt kahandavad")
D-vitamiini olulisust on praegusel päikesevaesel aastaajal raske ülerõhutada. Samas kuulen igapäevaselt, et arstid ei taha D-vitamiini analüüse teha, kuna äsja on olnud pikk suvi ja küllap jagub päikesevitamiini piisavalt. Oponeerin! Minuni jõudnud analüüsid näitavad, et paljud eestlased ei saavuta piisavat D-vitamiini taset ka päikeseküllase suvega. Lisaks tubasele elustiilile tulevad siin mängu ka tänapäeval nii sagedaseks […]
![Äsja ajakirjas Environmental Research avaldatud eelretsenseeritud uuring näitas hämmastavalt tugevat seost raske depressiooni, kognitiivsete funktsioonide languse ja glüfosaadi vahel. Meeldetuletuseks: glüfosaat (Roundup) on üks maailma levinuimaid herbitsiide, mida kasutatakse religioosse pühendumusega ka Eestimaa põldudel, depressiivsete Eesti väike- ja suurlinnade aedades ning muruplatsidel. “Kokkuvõttes annab meie uuring olulisi tõendeid seose kohta uriini glüfosaadi taseme ja ebasoodsate […]](https://www.toitumistarkus.ee/wp-content/uploads/2023/09/image-190x190.png "Levinud taimekaitsevahend glüfosaat tõstab depressiooni haigestumise riski")
Äsja ajakirjas Environmental Research avaldatud eelretsenseeritud uuring näitas hämmastavalt tugevat seost raske depressiooni, kognitiivsete funktsioonide languse ja glüfosaadi vahel. Meeldetuletuseks: glüfosaat (Roundup) on üks maailma levinuimaid herbitsiide, mida kasutatakse religioosse pühendumusega ka Eestimaa põldudel, depressiivsete Eesti väike- ja suurlinnade aedades ning muruplatsidel. “Kokkuvõttes annab meie uuring olulisi tõendeid seose kohta uriini glüfosaadi taseme ja ebasoodsate […]
![Eestlaste hulgas tundub ikka veel olevat päris palju neid, kes avokaadot kunagi isegi maitsnud pole. Ja õige kah, lõppude lõpuks on tegu ju eksootilise viljaga, mis on pärit Mehhikost ja Kesk-Ameerikast. Samas söövad eestlased iseenesestmõistetavalt banaane ja apelsine, kuigi needki meie tagaaedades just ei voha. Ärgem laskem end kauem skeptitsismist pimestada ja andkem avokaadole võimalus […]](https://www.toitumistarkus.ee/wp-content/uploads/2023/07/avokaaaaaa-190x190.jpg "Avokaado – südame, aju ja viljakuse supertoit")
Eestlaste hulgas tundub ikka veel olevat päris palju neid, kes avokaadot kunagi isegi maitsnud pole. Ja õige kah, lõppude lõpuks on tegu ju eksootilise viljaga, mis on pärit Mehhikost ja Kesk-Ameerikast. Samas söövad eestlased iseenesestmõistetavalt banaane ja apelsine, kuigi needki meie tagaaedades just ei voha. Ärgem laskem end kauem skeptitsismist pimestada ja andkem avokaadole võimalus […]
![Las koerad hauguvad, karavan läheb edasi?!? 10 aastat tagasi kirjutasin pikema artikli nätsus sisalduvatest ainetest, s.h. titaandioksiidist (E171), mida teati juba tollal “potentsiaalselt” kantserogeense ainena. Ja ei läinudki rohkem kui 9 aastat (!) kui E171 toidus keelustati:) Nätsuartiklis rääkisin ka sünteetilisest magusainest nimega aspartaam (E951). Juba aastal 2014. a avaldatud uuringus kutsuti üles kiirele reageerimisele, […]](https://www.toitumistarkus.ee/wp-content/uploads/2023/06/image-3-190x190.png "Aspartaam – diabeedi ja metaboolse sündroomi riski tõstev sünteetiline magusaine")
Las koerad hauguvad, karavan läheb edasi?!? 10 aastat tagasi kirjutasin pikema artikli nätsus sisalduvatest ainetest, s.h. titaandioksiidist (E171), mida teati juba tollal “potentsiaalselt” kantserogeense ainena. Ja ei läinudki rohkem kui 9 aastat (!) kui E171 toidus keelustati:) Nätsuartiklis rääkisin ka sünteetilisest magusainest nimega aspartaam (E951). Juba aastal 2014. a avaldatud uuringus kutsuti üles kiirele reageerimisele, […]
![Iga 3 sekundi tagant saab maailmas keegi dementsuse diagnoosi. Tundub uskumatu? Aga see on tõsi! Neurodegeneratiivsed haigused on 21. sajandi kollektiivne õudusunenägu:( Kui 2020. aastal elas maailmas üle 55 miljoni dementsusega inimese, siis praeguse trendi kohaselt kahekordistub see arv iga 20 aastaga, jõudes 2030. aastaks 78 miljonini ja 2050. aastal 139 miljonini. Mõelgem sekundiks nende […]](https://www.toitumistarkus.ee/wp-content/uploads/2023/06/image-1-190x190.png "Ajuhaigused – 21. sajandi kollektiivne õudusunenägu:(")
Iga 3 sekundi tagant saab maailmas keegi dementsuse diagnoosi. Tundub uskumatu? Aga see on tõsi! Neurodegeneratiivsed haigused on 21. sajandi kollektiivne õudusunenägu:( Kui 2020. aastal elas maailmas üle 55 miljoni dementsusega inimese, siis praeguse trendi kohaselt kahekordistub see arv iga 20 aastaga, jõudes 2030. aastaks 78 miljonini ja 2050. aastal 139 miljonini. Mõelgem sekundiks nende […]
Ostukorv