Imeline puljongiteraapia ärritunud soole rahustamiseks

Sooletrakti rahustamiseks sobib ideaalselt pikalt keedetud kondipuljong. Puljongit võib teha korraga suures koguses. Klassikaline soovitus on keeta kalakonte ca 8 tundi, linnukonte 24 tundi ning lamba- ja veisekonte 48 tundi. Koguge kokku (eelistatult maheloomade) kondid praadidest või ahjuroogadest ning hoidke neid sügavkülmas, kuni soovitud kogus käes. Loomulikult võib kasutada ka supikogu.
Puljongit on parem keeta korraga suures koguses ja nädalavahetusel, kui elekter on odavam ja olete ise kodus. Puljongit võib keeta ka mitmes etapis (ööseks ei ole hea ju pliiti järelevalveta jätta!)
Asetage kondid pooleks tunniks vette, kuhu on lisatud 1–2 spl kvaliteetset õunasiidriäädikat, seejärel pange kondid koos veega keema. Pisut happeline keskkond aitab mineraalidel kontidest paremini eralduda.

Kontide juurde on soovitatav lisada ka seakõrvu, kanajalgu, kanakaelu või kalapäid. Mida rohkem tervistavat kollageeni (želatiini) puljongis sisaldub, seda suurem terapeutiline väärtus sel on. Täiusliku puljongi saamiseks pange kontide juurde keema ka porgandid, seller, sibul, loorber ja ürdid (petersell jm). Keetke puljongit madalal tulel, vajadusel koorige pealekerkinud vaht või lisage vett.
Valmis puljong tuleb kurnata ja jahutada. Lähiajal joomiseks mõeldud osa võib panna külmkappi, ülejäänu aga sügavkülma, kust seda vastavalt vajadusele võtta saab.
Enne ülessoojendamist võite puljongilt liigse rasva eemaldada – seda saab kasutada söögi valmistamisel. Puljongist võib teha suppe ja kastmeid, kuid kui kasutate puljongit ravi eesmärgil, oleks ideaalne, kui jooksite umbes pool tassi suuremate söögikordade eel.
Kuigi kogu protsess tundub esmapilgul tüütu ja töömahukas, tasub vaev end paranenud enesetunde näol juba paari nädalaga kuhjaga ära!

NB! Tuntud dr Weston Price instituudi kõrval kasutatakse puljongiravi ka maailmakuulsas GAPS-dieedis, mis on aidanud paljusid sooleprobleemide, sensoorse ülitundlikkuse ja autismispektri häirega inimesi. Kondipuljongis on ohtralt mineraale ja vabu aminohappeid, olulisimad neist on proliin, glutamiin ja glütsiin. Viimane on ka võimekas kesknärvisüsteemi rahustaja (inhibitoorne aminohape), mis on oluline, kuna ärev närvisüsteem toob kaasa ka äreva sooletrakti.

Ärritunud soole rahustamiseks sobivad suurepäraselt nii SCD (ingl Specific Carbohydrate Diet), Body Ecology Diet kui GAPS-dieet (ingl Gut and Psychology Syndrome), samuti viimasel ajal populaarsust kogunud FODMAP-dieet (ingl Fermentable Oligo-, Di-, and Monosaccharides And Polyols). Kõigi nende dieetide ühendavaks teguriks on madal süsivesikute sisaldus – midagi diametraalselt erinevat sellest, mida soovitavad peavoolu toitumispüramiidid. Sõltuvalt konditsioonist võivad organismi vajadused Harju keskmisest vägagi erinevad olla!

Mõni lihtne soovitus ärritunud soole rahustamiseks

• Võtke kasutusele libejalakatee (tuntud ka kui punane jalakas), jooge seda kolm korda päevas pool klaasi enne iga suuremat söögikorda.

• Tarbige kvaliteetset aaloelisandit. NB! Aaloe on östrogeense toimega taim ning seetõttu vastunäidustatud östrogeeni domineerimisega seotud vaevuste (endometrioos, rinnavähk, fibroidid jms) puhul.

• Kasutage linaseemnetest keedetud lima: pange supilusikatäis linaseemneid klaasitäie kuuma veega 10 minutiks keema. Laske vedelikul jahtuda ning tarvitage 1–2 supilusikatäit korraga, eelistatavalt söögikorra eel.

• Hoiduge rohke vee joomisest vahetult enne söömist. Vältige külmade jookide tarbimist, need aeglustavad seedimist ja pärsivad maohapet.

• Vältige hoolikalt toidus olevaid toksilisi lisaaineid, eriti lihatoodetesse lisatavat naatriumnitritit (E250). Nitritid ärritavad seedetrakti ning tõstavad erinevatesse vähkkasvajatesse haigestumise riski.

• Vältige emulgaatoreid (E407, E433, E466), mis on kõrgenenud tundlikkuse puhul sagedased sooleärrituse tekitajad.

• Kõrvaldage menüüst sünteetiliste suhkruasendajate ja maitsetugevdajatega tembitud toidud.

NB! Ärritunud soole näol on tegu väga spetsiifilise valdkonnaga. Kindlasti tuleb suureks kasuks koostöö hea ettevalmistuse saanud terapeudiga.

Artikkel on pärit minu raamatust „Toida oima tervist. Haiguste ennetamine ja tervise taastamine õige toiduvaliku ja loodusraviga“, kirjastus Pilgrim 2017