Plahvatusohtlikust renomeest hoolimata on väävel organismi jaoks ülioluline aine, olles kaltsiumi ja fosfori järel rohkuselt kolmas mineraal meie kehas. Väävli abil ehitatakse üles valke, kõhresid ja sidekudesid ning tagatakse detoksiprotsessid, mis eemaldavad kudedest toksiine.
![Kas tead, milline taim kuulub maksapuhastuse raskekahurväe etteotsa? Soovid lugeda, kuidas kaitsta end rinna- ja käärsoolevähi eest, leevendada autoimmuunhaigusi ja langetada keha põletikutaset? Kui jah, siis on alljärgnev info just sinu jaoks. Kuigi kurkum tundub nime poolest olevat pigem tegelane mõnest võõramaisest muinasjutust, on tegu hoopis põneva lõunamaise vürtsiga, mida ka eestlastel võõrastada ei tasuks. […]](https://www.toitumistarkus.ee/wp-content/uploads/2014/02/kurkum111-190x183.jpg "Kurkum – päikesekarva hõrk tervendaja")
Kas tead, milline taim kuulub maksapuhastuse raskekahurväe etteotsa? Soovid lugeda, kuidas kaitsta end rinna- ja käärsoolevähi eest, leevendada autoimmuunhaigusi ja langetada keha põletikutaset? Kui jah, siis on alljärgnev info just sinu jaoks. Kuigi kurkum tundub nime poolest olevat pigem tegelane mõnest võõramaisest muinasjutust, on tegu hoopis põneva lõunamaise vürtsiga, mida ka eestlastel võõrastada ei tasuks. […]
Mida lähemale tiksub kevad, seda suuremaks paisub inimeste huvi tervisliku toitumise vastu. Searasv ja kreemikoogid jäägu talveperioodi, pikkade sammudega lähenev rannahooaeg ergutab ja inspireerib tegutsema. Tervisesaitidel võib sageli kohata mahla-ja smuutiretseptide soovitusi ning ikka ja jälle tõusevad küsimused, kumb neist on kasulikum ja millal mida eelistada.
Kaltsiumi kohta on liikvel väga erinevat infot ja mitte alati ei ole kõigil juttudel alust. Nii on rahva seas levinud arvamus nagu saaks kaltsiumitablettide võtmise või ohtra piimajoomisega ära hoida osteoporoosi haigestumist. Apteekides on letid lookas erinevatest kaltsiumilisanditest, paljud neist viletsasti omastatavates vormides ning organismi koormavatest lisa-, mahu- ja kunstlikest magusainetest (nt. aspartaamist) pungil.
Eestis alustab rinnaga toitmist 98-99% emadest, kuid esimese poolaasta lõpuks on selle ürgloomuliku tegevuse juurde jäänud vaid ligi 40% neist. Olukord pole parem ka mujal, kuigi viimasel ajal näib imetamise populaarsus maailmas siiski pisut tõusvat. Kas rinnapiimas üldse ongi midagi nii erilist, et peaksime innovatsiooni- ja digiajastul ikka veel selle ürgse tava juurde jääma? Kas […]
Ostukorv