Parim pähkel kilpnäärme alatalitluse ja nahaprobleemide korrastamiseks

Küsimus suurele ringile: mis kõvakooreline vili see on, mille söömine aitab võidelda eesnäärme vähi vastu, leevendab alatalitluse käes vaevleva kilpnäärme olukorda ning mõjub samas ka kõõmavastaselt? Mis parandab seedetraktis toitainete imendumist, vähendab astmat ja kergendab psoriaatikute elu? Ja mis sisaldab rohkem võimsat antioksüdantset mineraali seleeni kui ükski teine toiduaine?

Vastus on… PARAPÄHKEL!

Kuna parapähklid (tuntud ka kui Brasiilia pähklid) Eestimaal kahjuks ei kasva, siis on loomulik, et eestlased selle imelise pähkli headest omadustest palju ei tea. Ja kuigi võib tunduda, et suvi on mahlaste puuviljade-marjade päralt ning pähklite söömiseks  pole just kõige õigem aeg, siis kes teab, äkki võib see arvamus peale järgneva jutu läbilugemist veel muutuda…

Eksootiline parapähkel on eelkõige kuulus just oma kõrge seleenisisalduse poolest. Seleeni näol on tegu igas keharakus sisalduva antioksüdandiga, millel on organismi tervise tagamisel elutähtis roll. Seleen võitleb vabade radikaalide vastu ja hoiab ära õrnade rasvhapete oksüdeerumise ning just need omadused teevad seleenist möödapääsmatu abimehe nahaprobleemide, viirushaiguste, südamehäirete ja kasvajate taltsutamisel.

Kuigi seleeni on pisut kõikides organites, leidub just kilpnäärme kudedes seda enim. Seleen aitab kilpnäärmehormoonil türoksiinil (T4) konverteeruda aktiivvormiks trijoodtüroniiniks (T3). Seega võiks parapähkel olla suurepäraseks lisandiks kõikide kilpnäärme alatalitluse all kannatavate inimeste menüüle.

Seleenil on kõrge afiinsus elavhõbeda suhtes. Teisisõnu tähendab see, et seleen on “elavhõbeda magnet”, mis  moodustab elavhõbedaga kokkupuutes kompleksühendi ning raskendab seeläbi selle toksilise raskemetalli kuhjumist keha kudedesse (nt. ajju). Viimane tähendab omakorda, et suure elavhõbedakoormuse (hammaste amalgaamplommid, vaktsiinid, keskkonnamürgid etc.) all kannatavatel inimestel võib sageli täheldada seleeni puudust. See  teeb aga organismi omakorda haavatavaks juba mainitud kilpnäärme alatalitlusele, vähkkasvajatele, psoriaasile ja paljudele teistele haigustele.

Kas pole siis suurepärane, et piisab vaid ÜHEST pisikesest pähklist päevas, et seleenipuudust ja sellega kaasnevaid tõbesid ennetada? Parapähkel sisaldab nimelt rohkem seleeni kui ükski teine vili, suurusest olenevalt võib ühes pähklis oleva seleeni kogus küündida lausa 95 mcg-ni, mis katab pika puuga täiskasvanu soovitusliku päevase seleeniannuse, milleks on vaid 55 mcg. Ja loomulikult trumpab parapähklis olev seleen oma hea biosaadavusega üle kõik kapslitesse-purkidesse kängitsetud seleeni-isolaadid.

Toitumistarkus soovitab: nõudke hästivarustatud turgudelt ja mahepoodidest! 🙂

 

Allikad:

http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/23046013

http://www.bwfa-usa.org/health/mercury-in-seafood

http://www.stopthethyroidmadness.com/selenium/

http://www.fitday.com/fitness-articles/nutrition/vitamins-minerals/the-benefits-of-selenium.html