Punapõskne jõhvikas on tõeline väetoit

Eestlastel pole mingit põhjust vaadata igatsevalt eksootiliste supertoitude suunas. Meil endil on ohtralt imelisi taimi, mis teevad paljudele “kaugeltnurga meestele” pika puuga ära.

Eestimaised aia- ja metsamarjad on supertoidud selle sõna kõige otsesemas mõttes ja kätte on jõudnud jõhvikate aeg! Halleluuja!

Punapõskne jõhvikas sisaldab rohkelt C-vitamiini ning on hea vase, mangaani, kvertsetiini ja müritsetiini allikas. Vask toetab jõudsalt raua ainevahetust ja mangaan aitab puhastada rakkude energiakeskusi ehk mitokondreid. Kvertsetiin ja müritsetiin on aga põletikku langetatavad flavonoidid, mis löövad innukalt käe külge seal, kus oksüdatiivse stress liialt laiutama kipub.

Imeline jõhvikas:

– annab kütust immuunrakkudele: meie valgelibled vajavad C-vitamiini 10–100 korda rohkem kui teised keharakud. Jõhvikas aitab oma C-vitamiini rikkusega patogeene kiiremini hävitada.

– on bakterite biofilmi lammutaja: kahjulikud mikroobid peidavad end sageli biofilmi taha. Jõhvikamahla orgaanilised happed ja proantotsüanidiinid aitavad seda barjääri lammutada ega lase bakteritel kudedele kinnituda.

– toetab südame tervist: jõhvikas peituvad polüfenoolid aitavad tõsta HDL-kolesterooli taset, kaitsta veresooni ning toetada vererõhu normaliseerumist.

– on kasulik seedimisele ja soolestiku mikrobioomile: jõhvika kiudained toidavad kasulikke soolebaktereid ja pärsivad maohaavu põhjustava Helicobacter pylori levikut.

– toetab igemete ja hammaste tervist: marjades olevad antioksüdandid takistavad katu teket ja kaitsevad igemepõletiku eest.

– turgutab põie- ja urotrakti tervist: jõhvikas takistab oma aktiivainete toel patogeensete bakterite (nt E. coli) põieseintele kinnitumist, hoides nii ära korduvaid põletikke.

Nautigem siis täiega neid Eesti looduse suuremeelseid kingitusi!

NB! Minu kõikide aegade kõige populaarsema jõhvikaid kätkeva retsepti leiad siit: