Soola-ja pipraveskitega võib toitu jõuda ka mikroplastik

Mikroplastik on leidnud tee kõikjale – ookeanidest inimvere ja platsentani. Värsked teadusuuringud näitavad, et plastiosakesi võib sattuda meie toitu isegi kõige igapäevasemal viisil: pipra- ja soolveskite kaudu. Paljud populaarsed veskid kasutavad odavamaid plastikust jahvatusmehhanisme. Nende pidev hõõrdumine kõvade soola- ja pipraterade vastu kulutab materjali ning vabastab mikroskoopilisi plastiosakesi, mis segunevad jahvatatud toiduga. Niisiis jahvatab plastist […]

Mikroplastik on leidnud tee kõikjale – ookeanidest inimvere ja platsentani. Värsked teadusuuringud näitavad, et plastiosakesi võib sattuda meie toitu isegi kõige igapäevasemal viisil: pipra- ja soolveskite kaudu. Paljud populaarsed veskid kasutavad odavamaid plastikust jahvatusmehhanisme. Nende pidev hõõrdumine kõvade soola- ja pipraterade vastu kulutab materjali ning vabastab mikroskoopilisi plastiosakesi, mis segunevad jahvatatud toiduga. Niisiis jahvatab plastist […]

Mõni sõna ohtlikest teekottidest ja mikroplastikust

Teema ise on kahtlemata aegumatu. Osa sellest artiklistki pärineb aastast  2013, kui oma blogiga alustasin.  Küsimus on, kuidas see teemakäsitlus laiadesse massidesse viia, et inimesed oma valikuid teadlikumalt teeksid. Seoses järjest lisanduvate uuringutega võiksid teepakkidega kaasnevad ohud pälvida ju ka järjest suuremat tähelepanu. Ehk saaks blogipostitus rohkem klikke, kui paneksin sellele pealkirjaks hoopis “Tapja-teekottide pealetung”…?  […]

Teema ise on kahtlemata aegumatu. Osa sellest artiklistki pärineb aastast  2013, kui oma blogiga alustasin.  Küsimus on, kuidas see teemakäsitlus laiadesse massidesse viia, et inimesed oma valikuid teadlikumalt teeksid. Seoses järjest lisanduvate uuringutega võiksid teepakkidega kaasnevad ohud pälvida ju ka järjest suuremat tähelepanu. Ehk saaks blogipostitus rohkem klikke, kui paneksin sellele pealkirjaks hoopis “Tapja-teekottide pealetung”…?  […]