Üleminekuaeg ja suurenev vöö ümbermõõt

Üleminekuaeg ja keha keskkossa kogunev rasv…?

Tee väike test ja mõõda hommikul esimese asjana ära oma vöö ümbermõõt (kõige kitsam koht su taljel) ja oma puusaümbermõõt (kõige laiem koht puusadel).

Vöö-puusade suhe, mis on suurem kui 0,85 viitab kõhupiirkonna rasvumisele.

Kui kahe numbri vahekord jääb alla 0,8, ei ole sul märkimisväärselt s.t. kliiniliselt tähendusrikast vistseraalse rasva varu.

Võrreldes nahaaluse rasvaga on organitevaheline vistseraalne rasv kehale äärmiselt ebamugav: see survestab organeid, tõstab südameveresoonkonnahaiguste ja osteoporoosi riski, signaliseerib insuliinitundlikkuse vähenemisest ja kõrgenenud 2. tüübi diabeedi riskist.

Uuringud näitavad, et kui enne üleminekuaega (premenopausis) on naise kehas organitevahelisele (vistseraalsele) rasvale broneeritud keskmiselt 5-8%, siis üleminekuaja järgselt moodustab vistseraalne rasv keskmiselt ca 15-20%.

Enamusel naistest toimuvad üleminekuajal muutused ka kolesteroolinumbrites.

Seda metamorfoosi ei kutsu esile mitte muutunud toiduvalikud või vähenenud liikumisaktiivsus. Ei üldsegi mitte!

Antud nihe on otseselt seotud hormonaalsete muutustega, mis mõjutavad dramaatiliselt ka naise soolefloorat ja ainevahetust.

NB! Keha keskkossa kogunev rasv ei hakka sulama madala kaloraažilise dieedi, enesepiitsutamise ega maratonide jooksmisega.

Otse vastupidi, kõik need stressitekitavad meetmed võivad mõjuda hoopis vastupidiselt, sest vistseraalne rasv on väga tundlik stressile, s.t. tal on ahned kortisooli retseptorid.

Aitab hoopis põletikuvastase menüü ja elustiili teadlik kasutuselevõtt:

rohkelt variatiivset, värvilist ja kiudainerikast taimset kraami, kvaliteetset valku ja põletikuvastaseid rasvu ning lõõgastust pakkuvaid tegevusi-liikumist. Ja muidugi hea unehügieen, mis kuulub tervise olulisimate alustalade hulka.