Toksiline kombo: borrelioos, parasiidid ja kroonilised haigused

puuk

Ei ole just meeldiv mõte, et meie kehades  võiksid ringi roomata parasiidid. Tundub ikka, et parasitaarsed haigused juhtuvad kellegi teisega, kuskil kaugel, troopikas, metsarahvaste juures  ja mitte meie kaasaegses, läänelikest puhastussüsteemidest ja hügieenist pungil keskkonnas.

Nii ebamugav, kui see tõde ka ei tundu, näitavad teadusuuringud ja kliinilised leiud hoopis midagi muud. Erinevate uuringute põhjal on parasiitidega nakatunud ca 50-85 % maailma rahvastikust.  On ka teistsugust infot, nii nt.  on 45 aastat mikrobioloogia ja parasitoloogia vallas tegelenud  doktor Raphael D’Angelo  kogemusel  parasiitidega nakatunud ca 95% populatsioonist.  Nakatumine toimub läbi  toidu, joogi, väljaheite, samuti veekogudes ujumise,  loomadega kokkupuute,  reisimise, verd imevate putukate jms. kaudu.  Tasub olla teadlik faktist, et paljud mikroparasiidid toimetavad vees ning kaasaegsed veepuhastusagregaadid  ei suuda neid sealt eemaldada.  Niisiis  on parasiidid siinsamas  ja võivad põhjustada sadu erinevaid terviseprobleeme, mis viivad omakorda tõsiste krooniliste haigusteni.

Parasiite peetakse üheks võimalikuks faktoriks  autoimmuunhaiguste vallandumisel, neid on seotud kõikvõimalike degeneratiivsete ja neurodegeneratiivsete tõbedega.  Nii näiteks on teada, et parasiitidest põhjustatud sümptomid võivad mimikeerida autoimmuunseid põletikulisi soolehaigusi (haavandilist koliiti ja Crohni tõbe), diabeeti  ning matkida neuroloogilisi vaevusi, mida põhjustab Sclerosis multiplex.  Parasitaarset  tegevust on täheldatud ka teiste neuroloogiliste haiguste taustal, kaasa arvatud Alzheimer’i ja Parkinsoni tõve ning  epilepsia puhul. Integratiivsete  vähiprotokollide ja detoksikuuride  käigus  väljutatud parasiidid on sagedane leid ega üllata vast ammu enam  kedagi.

Maailma eesrindlikemates laborites kasutatakse  parasiitide leidmiseks väga erinevaid teste, s.h.  neid, mis põhinevad parasitaarse DNA  indentifitseerimisel. Legendaarne arst ja ravitseja Dr Klinghardt on aastakümnete pikkuse kogemuse najal välja töötanud erilise lihastestimise meetodi (Autonomic Response Testing (ART), mis annab tagasisidet ka võimalike parasiitide olemasolust, samuti kasutab ta iidsest India meditsiinist pärit tarkusi, mis põhinevad keha palpeerimisel – tegu on kaduva kunstiga, mida tänapäeval just paljud ei valda.

Probleem seisneb aga selles, et meditsiiniliste tavameetoditega on  parasiitide avastamine rohkem kui raske ja väljaheiteproovidest laseb end hinnanguliselt leida vaid ca 10% parasiitidest.  Ja kui midagi pole võimalik leida, siis on raske uskuda ka  selle olemasolusse ja sellesse, et teemasse tuleks sügavamalt süüvida.   Kes on aga süüvinud, see teab, et probleemi eitamine ei tee probleemi ennast veel olematuks.

Laias laastus võib enim probleeme tekitavad sooleparasiidid klassifitseerida kaheks: helmindid  (ussnugulised) ja algloomad. (ainuraksed (Protozoa). Kummalisel kombel  peetakse  just viimaseid (nt.Giardia intestinalis, Entamoeba histolytica, Cyclospora Cayetanenensis, Toxoplasma gondii, Cryptosporidium spp,  Blastocystis hominis)  nende mikromõõtmetest hoolimata immuunsuse kõigutamise  mõttes isegi ohtlikumaks.

Veel üks põnev tegelane, keda soolepuhastuse käigus sageli kohata võib,  on keegi, keda inglise keeles kutsutakse  rope worm (eesti keelde võiks selle tõlkida kui köisuss või nööruss, aga siiani pole ma seda  olendit veel eestikeelses teaduskirjanduses kohanud)  :).  Rope worm-ist on hakatud laiemalt  rääkima alles peale 2013. aastat, kui  vene teadlased  Gubarev ja Volinsky seda olevust rahvusvahelisel  krooniliste haiguste konverentsil esitlesid. Autistlikud lapsed väljutavad sageli muude parasiitide kõrval  ka  rohkelt  rope worm-i ning reeglina toob see kaasa suure läbimurde nende vaevustes. Huvitatud võivad nn. nöörussi piltide vaatamiseks guugeldada otsisõna “rope worm”

giardia

On teada fakt,  et patogeensed bakterid ja seenorganismid, viirused, hallitustoksiinid ja parasiidid toimetavad sümbioosis, luues endale mõnusa  keskkonna ning  ümbritsedes end lisaks veel ka turvalise  biofilmiga.  Biofilm tekib parasiitide ja patogeenide ümbrusesse, kaitstes neid immuunsüsteemi eest.  Analüüsid on biofilmi koostises tuvastanud nii bakteriaalset, fungaalset kui parasitaarset  DNA-d ning on teada, et  selle nn. kaitsekilbi mineraalsesse maatriksisse paigutuvad  katsiumi, raua ja magneesiumi kõrval ka  toksilised raskmetallid, eriti just elavhõbe, arseen, plii ja tina.

Biofilmist läbi murdmine võib immuunsüsteemile üle jõu käia. See on ka põhjus, miks antibakteriaalsete ja parasiitide vastaste ravimite mõju on sageli lühiajaline ning kroonilised vaevused naasevad mõne aja  pärast jälle. Nii näiteks võib Borrelia bakteri vastane võitlus tihti kesta aastakümneid või isegi elu lõpuni, sest antibiootikumid võivad küll korraks sümptomeid leevendada, kuid mõne aja pärast on vilets enesetunne jälle tagasi.

Biofilmi lagundamise kõrval on oluline käsitleda probleemi  laiemalt, ennekõike aga arvesse võtta ka seda, et paljud patogeenid on endosümbiootilised ehk elavad üksteise sees. Nii on parasiite sageli võrreldud Trooja hobusega, kuna neist võib leida väga erinevaid patogeene, alustades bakteritest ja viirustest, lõpetades pärmseente, hallituseoste ja raskmetallidega.

Mõned sümptomid, mis võivad viidata parasiitidele:

  • Unetus ja  unehäired (eriti täiskuu perioodil)
  • Pidev väsimus
  • Uute allergiate tekkimine, vilets immuunsus, krooniline haigus
  • Nahalööbed, sügelemine, nahahaavandid, ekseem, psoriaas
  • Urtikaaria (nõgeslööve)
  • Histamiini talumatus
  • Fibromüalgia
  • Migreen
  • Mentaalsed probleemid, ärevus, depression
  • Kognitiivsed probleemid, ajuhägu, vilets mälu
  • Pidevad isud, suhkrusööstud
  • Hüpoglükeemia (madal veresuhkur), veresuhku tasakaalutus (düsglükeemia)
  • Liigese- ja lihasvalud
  • Anaalne sügelus, sügelevad kõrvad, nina,  nahk
  • Võimetus kaalus juurde võtta
  • Vertikaalsed jooned küüntel
  • Tugev lõhe keele keskosas
  • Aneemia
  • Adrenaalne väsimus
  • Nägemisprobleemid
  • Sooleprobleemid, puhitused, gaasid, kõhuvalud
  • Kõhukinnisus, -lahtisus, sageli ka vaheldumisi
  • Iiveldus
  • Bruksism (hammaste krigistamine)

Tunnustatud Ameerika patoloog Alan B. MacDonald, MD on  uuringute käigus avastanud, et raskete neuroloogiliste haiguste (nt. Scerosis Multiplex)  ja pahaloomulise ajukasvaja (Glioblastoma multiforme)  põdejate ajudes  võimutseb  borrelioosi põhjustav Borrelia bakter. Veelgi olulisem: Borrelia bakter oli  end peitnud haige ajus toimetavatesse nematoodidesse (ümarussidesse) ja ka nende munadesse  ning vastsetesse. Leidu esines sajaprotsendiliselt s.t kõikides uuritud ajudes.

“Nii parasiidid kui Borrelia patogeenid võivad põhjustada hävitavat ajukahjustust”, ütleb dr. MacDonald. “Tavapärased testid nagu ELISA ja  Western blot (valguanalüüsi meetod, mida kasutatakse spetsiifiliste valkude tuvastamiseks) ei suuda adekvaatselt avastada Borrelia bakteri olemasolu.” Dr MacDonaldi sõnul näitab tema avastus, et patsiendid kuulutatakse  valenegatiivsete testide tõttu tihti Borrelia bakteri ja puugihammustusega seotud infektsioonide vabaks,  kuid tegelikkuses  vallanduvad neil sageli tõsised neurodegeneratiivsed haigused, mis võivad lõppeda letaalselt. Vahemärkusena olgu kinnitatud, et nii nagu võib parasiitide seest leida Borrelia bakterit, nii  võib ka Borrelia bakteri seest leida parasiite ja muid patogeene.

Mõtteaineks: meie seast lahkunud armastatud muusik Uku Kuut  põdes ALS-i (amüotroofset lateraalskleroosi ehk Lou Gehrigi tõbe), kuid  mõni aasta enne selle diagnoosi saamist haigestus ta borrelioosi. Ka mõned uuringud  viitavad, et   ALS-i ja Borrelia bakteri vahel võib olla arvestatav seos.

Igaüks meist, eriti aga inimesed, kes kannatavad krooniliste vaevuste, autoimmuuntõbede ja neuroloogiliste haiguste käes, peaks vaatlema probleemi laiemalt. Pole mingit mõtet keskenduda vaid keha hädasignaalide ehk haigussümptomite medikamentoossele mahasurumisele. Teisisõnu: mida arvate, kas  üleajava kraanikausi puhul on mõistlik  jäädagi põrandat kuivatama või on ehk mõttekam kraan kinni keerata…?

kraan

Mõned lihtsad näited toidust ja lisanditest, mille kaasamine igapäeva aitab  luua kehas parasiitidele ebameeldiva keskkonna: 

Parasiidivastase  ravikuuri ajal on oluline: 

  • juua rohkelt hea kvaliteediga vett
  • eemaldada menüüst suhkud ja rafineeritud teraviljad, vähendamaks veresuhkru kõikumist ja põletikuühendite tootmist, mis düsglükeemiaga paratamatult kaasneb.
  • hoiduda sagedasest lihasöömisest (eriti ebasoovitav on sealiha) ja piimatoodetest (üks parasiitide teada-tuntud lemmiktoitudest).
  • hoiduda valmistoitudest ja poolfabrikaatidest, mis kubisevad  halbadest rasvadest, lisaainetest ja kehavõõrastest kemikaalidest. Ilmselgelt ei sobi need menüüsse ajal, kui tahate tegeleda detoksiprotsesside stimuleerimisega.
  • hoiduda alkoholist, mille ainevahetus  on suureks koormuseks nii maksale, soolestikule kui ajule. Ühtlasi mõjutab alkohol tugevalt veresuhkru tasakaalu.
  • hoiduda teadlikult keskkondlikest mürkainetest, tavapoodide kodukeemiast ja tavakosmeetikast, mis sisaldab ohtralt endokriintoksiine ja immuunsust halvavaid ühendeid.

Parasiidivastast ravikuuri tohib teha vaid juhul, kui soolestik hästi läbi käib. Kõhukinnisuse puhul on parasiidiraviga alustamine ebasoovitav (et mitte öelda keelatud)  ja toob kaasa  ohtlike mürkainete kuhjumise (autointoksikatsiooni.)  

NB!  Parasiidikahtluse korral on  kehasõbralikke  toidu- ja keskkonnavalikuid kindlasti vaja kombineerida efektiivse kontsentreeritud antiparasitaarse lisandiga, mida kahjuks mitte kõigi müügil olevate lisandite kohta öelda ei saa. Valiku tegemiseks ja lisainfo saamiseks võib ühendust võtta ka loo autoriga.