Kas võltsliha on tervislik valik?

Kõikvõimalikud liha-alternatiivid on maailmas võidukäiku tegemas ja neid promotakse kui igati tervislikku ja keskkonda säästvat lahendust.
Samas ei pruugi need valikud alati sisaldada samu aminohappeid ega olla nii seeditavad kui lihavalk.

Osa võltslihasid sisaldavad ka uudseid valke, mille pikaajalist mõju organismile pole veel uuritud ja mille toimet keegi veel täielikult ei mõista.

Võrreldes tavalise lihaga on võltslihas reeglina teistsugune rasvhappeline profiil ning nad ei sisalda kollageeni, milles sisalduvaid aminohappeid kasutab keha meie sidekudede terviklikkuse tagamiseks.

Liha-alternatiividega ei kaasne ka nn. “liha-faktorit” – fenomeni, mis võimaldab liha ja köögivilja koos süües köögiviljades olevat tsinki ja rauda paremini omastatavaks muuta.

Liha-alternatiivide tarbimisega seotud hämaralasid ja vastamata küsimusi on rohkelt, kuid üks mis kindel on see, et tehisliha kuulub ultratöödeldud toitude hulka.

Sel aastal avaldatud süstemaatiline analüüs, mis hõlmas 45 ainulaadset koondanalüüsi ja ca 10 miljonit osalejat, leidis rohkelt otseseid seoseid terviseparameetrite halvenemise ja ultratöödeldud toidude rohke tarbimise vahel.

Mida rohkem tööstustlikult manipuleeritud toitu inimesed söövad, seda rohkem on neil terviseprobleeme, sealhulgas metaboolset düsfunktsiooni, vähki, vaimseid probleeme, hingamisteede, südame-veresoonkonna ja seedetrakti haiguseid.