Pole olemas eluala, kus hea mälu, kiire reageerimisvõime ja vaimne tasakaal kasuks ei tuleks. Nüüd, kus langevate lehtede sahinal on taas kohale tuhisenud sügis ja uus kooliaasta, on aju turgutamise teema veelgi tulisemalt päevakorda tõusmas. Üllataval kombel peame aga ajust rääkides suuresti keskenduma hoopis soolestikule, sest mille muu kaudu need ajule vajalikud toitained siis ikka imenduvad.
Tänapäeval pole vast kellelegi uudiseks, et meie keha ja vaim on tervik, mida eraldiseisvate osakeste kaupa käsitleda ei anna. Meie mõtted ja vaimne eelhäälestatus mõjutavad meie tervist, meie füüsiline seisund aga omakorda tundeid, tujusid ja mõtteselgust. Toon mõne näite: kui maks vajab turgutamist ning sapinõristus on häiritud, on ka inimese meeleolu sageli „sapine“ .
Nii nagu stagneerunud sapp teeb sapiseks, kaasneb ärritunud sooletraktiga sageli ka kergelt ärrituv meelelaad, ning vastupidi. Seega pole mingit mõtet rullis rusikatega sööma istuda – krampunud mõte ja vaimne kõrgepinge toovad kaasa seedestressi, mis häirib omakorda bumerangina fokusseerumisvõimet ja vaimuvärskust.
Kuna erinevad organsüsteemid toimivad unisoonis, siis antakse kõigest, mis sooletrakti mõjutab, teada ka ajule. Sageli võimegi kogeda, et veel enne, kui midagi mõistusega adume, on meie „kõhutunne“ meile juba üht-teist kõrva sosistanud. On enam kui ootuspärane, et peale armastuse käib kõhu kaudu ka intuitsioon, terav taip ja hea tuju.
Üks võimsamaid mooduseid oma sooletrakti ja seeläbi ka aju tööd toetada on vürtsid ja ürdid. Paljudest neist oleme siin külmas maailmanurgas küll ettevaatlikult eemale hoidnud, kuid praeguseks on need ravimtoidud seoses horisontide laienemisega juba siiski ka paljude eestlaste toidulauale hiilinud.
Vürtsid ja ürdid on eriliselt tõhusad organismi soojendajad ja seedetule ergutajad. Enamusel neist (nt. kurkumil, Cayenne’i pipral, kaneelil, vürtsköömnel, ingveril, kardemonil) on võimekus stimuleerida süljenäärmeid ning tõhustada sapi ja seedeensüümide sekretsiooni. Nii mõnedki neist toimivad naturaalsete laksatiividena ning on tõhusaks abiks kõhukinnisuse korral (nt. vürtsköömen) . Paljudel vürtsidel ja ürtidel (kardemon, piparmünt, loorber, koriander, ingver, aniis) on puhitiste ja gaaside vastane karminatiivne mõju. Indias teatakse seda hästi ning pakutakse vastavatoimelisi seemneid tihti ka toidukorra lõpetuseks. Muu hulgas on vürtsidel võimekus vedeldada viskoosset lima. Niisiis on need taimed näidustatud nii aju- kui sooleprobleemide, samuti astma ning külmetus- ja viirushaiguste korral.
Nii vürtsid kui ürdid sobivad pärmseene vohamise ja patogeensete bakterite (s.h. maohaavu tekitava helikobakteri) taltsutamiseks. Uuringud on näidanud, et pune ja mustaköömen aitavad maha suruda isegi ravimresitentseid patogeene. Samuti on paljude vürtsidel ja ürtidel (nt. kurkum, ingver, kaneel, must köömen, vürtsköömen, safran jt.) teadusuuringutes tõestatud võimekus pärssida vähirakke ning seda äärmiselt eripalgeliste toimemehhanismide toel. Kindlalt võib väita, et pole ürti ega vürtsi, millel puuduvad põletukuvastased omadused.
Soolestiku-aju teljel edasi-tagasi libisedes tuleb meenutada, et vürtsid ja ürdid on ka võimsad vereringe elavdajad. Teades, et aju on meie suurima veresoonvõrgustikuga organ, ei olegi nii ootamatu, et need tõhusad ravimtaimed ka aju veresooni turgutama jõuavad. Seoses kõrge salitsüülhappe sisaldusega on paljud vürtsid (Cayenne’i pipar, vürtsköömen jt) ka parimad looduslikud vererõhulangetajad ja verevedeldajad
Kaasajal epideemia mõõtme omandanud, kolmanda tüübi diabeediks kutsutav ajuhaigus nimega Alzheimeri tõbi annab siinkohal lahke põhjuse peatuda ka teemal „ vürtsid ja veresuhkur“. On suur rõõm raporteerida, et võimekad vürtsid aitavad siingi tervise taastamisele kaasa: kaneel, kurkum ja mustköömen kontrollivad veresuhkrut ja aitavad organismis pärssida ohtlike põletikuainete tootmist.
Ajust rääkides on põhjust meelde tuletada, et tegu on väga rasvarikka organiga. Tervelt 60 protsenti aju kuivmassist koosneb rasvadest. Üllataval kombel on ka enamus vürtsidest (kurkum, Cayenne’i pipar, vürtsköömen) ja paljud ürdid (rosmariin, tüümian, lavendel, salvei, loorber) just rasvahustuvate aktiivainetega. Rasvade ja vürtside-ürtide viljakas koostöös imenduvad paremini toitained ja emulgeeritakse efektiivsemalt ajutööks vajalikke rasvhappeid.
Toon siinkohal inspireeriva näitena ära lihtsa retsepti, mis võimaldab hõrku kurkumit kerge vaevaga igapäevamenüü osaks lõimida. Nii saame selle imelise taime headest omadustest osa ilma, et selleks ekstra punnitama peaksime. Salateid armastame me ju kõik ja dipikastmeid samuti. Maitsvat kurkumisegu võib kasutada salatite ja praetud, grillitud või kergelt röstitud krõmpsude aedviljade juurde. Teraapiliselt mõjuv kastmevärv tõstab tuju, maitsenauding ja tervistav toime on samuti garanteeritud 🙂
P.S. Pole vaja vist märkida, et tervise turgutamiseks sobivad kõige paremini just orgaanilised vürtsid.
Päikseline kurkumikaste
- 4 spl ekstra virgin oliivõli
- 2 (eelistatavalt orgaanilise) sidruni mahl ja koor
- ¼ avokaadot
- 1 purustatud küüslauguküüs
- 1 spl jahvatatud kurkumit
- 1 spl mett
- maitse järgi mere- või Himaalaja soola
Sega kõik ained blenderis. Kreemisema ja paksema kastme saamiseks lisa rohkem avokaadot. Naudi!
Vaimustavalt hea avokaado-sidruni salatikaste
- 1-2 avokaadot
- 3 spl sidrunimahla
- Näpuotsatäis jahvatatud vürtsköömneid, kardemoni ja koriandriseemneid
- 2 spl kvaliteetset extra virgin oliivõli (võib asendada ka avokaadoõliga)
- 1 spl Dijoni sinepit (võib asendada ka magusamat sorti sinepiga)
- 1 küüslaugu küüs
- Pisut Himaalaja soola
- Maitse järgi pipart
- ½ tassi vett (võib ka rohkem vett panna, kui kaste liiga paks saab)
Lõika avokaado pooleks, eemalda kivi, kraabi pehme sisu lusikaga välja ja pane koos muude ainetega blenderisse. Sega, kuni saavutad kreemja tulemuse. Naudi sametise salati- või dipikastmena, söö ahjukala juurde või köögiviljadega!
Esimesel juhul lõika köögiviljad (porgandid, brokoli, lillkapsas, varsseller) kangideks ning kasuta kastet dipina. Teise võimalusena valmista ahjus hõrk forelli- või lõhefilee, maitsestades seda terakese roosa Himaalaja soola ja sidrunipipraga ning küpsetades kala õrnade rasvhapete säästmiseks 180 kraadi juures 20-25 minutit küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadil.
NB! Hoidu kasutamast fooliumit, milles sisalduv toksiline alumiinium kuumuse mõjul aplalt ka rasvasesse kalasse imbub.
Artikkel on ilmunud 2017. aastal ajakirjas Hingele Pai.