Salakaval paratsetamool versus looduslikud lahendused – kumb jääb võitluses peale?

Kõledad sügisilmad võivad proovile panna ka kõige treenituma immuunsüsteemi.  Külmade saabudes hakkavad telereklaamid taas kihama soovitustest haarata esimese köhatuse või halva enesetunde märkide juures “turvaliste“ gripiteede ja valuvaigistite järele. Ka beebidele ja väikelastele  on välja töötatud oma  nunnud, maasika- ja tutti-fruttimaitselised, lastesõbralikes pakendites doosid. Ja murelikul emal polegi muud probleemi, kui mõelda välja võimalikult leebe viis lapsele  kiiretoimelise ravimi manustamiseks.

Kõik see olekski imetore,  kui  teadusuuringud  ei kajastaks  järjest sagedamini ohtlikke varjukülgi, mis populaarse “külmetusrohu” paratsetamooli tarvitamisega  kaasas käivad. Paratsetamooli toimeaine atsetaminofeen  on uuringute kohaselt nt. USA-s juhtival kohal maksakahjustuste põhjustamises. Seda eelkõige põhjusel, et inimesed tarvitavad paratsetamooli  iga väiksema valu puhul, andmata endale aru, kui raskeid tagajärgi see nende maksale ja kogu organismile  kaasa toob.

Muu hulgas langetab paratsetamool  tugevalt detoksiks olulise antioksüdandi glutatiooni taset, tuues sellega kaasa rea probleemseid kaskaadreaktsioone. Rusikareegel on, et igasuguste maksaprobleemide puhul tuleks paratsetamoolist kindlakäeliselt hoiduda ja valida alternatiivne lahendus.

Hiljutised uuringud on aga esile tõstnud veel ühe ohtliku, lapsi puudutava tendentsi. Juba mõni aasta tagasi avaldas  European Journal of Public Health teadustöö, milles selgus, et lastel, kes on enne oma esimest sünnipäeva saanud kasvõi korra paratsetamooli, on 60% suurem  risk astma tekkeks. Hispaania Coruna Ülikooli teadlaste väitel on astmarisk  seda suurem, mida sagedasem on olnud kokkupuude  paratsetamooliga, võimendudes lausa 540%  nendel beebidel, kes on paratsetamooli saanud vähemalt korra kuus.

Ka 2010. aastal Uus-Meremaal  avaldatud uurimistöö  väidab, et lastel, kellele on esimese 15 elukuu jooksul  manustatud paratsetamooli, on suurem oht kannatada hiljem astma, allergiate ja autoimmuunhaiguste käes.

Lisaks annab Londoni Imperial Kolledžis tehtud uurimus teada, et raseduse ajal tarbitud paratsetamool  võib avaldada mõju veel sündimata lapsele, tõstes tema riski kannatada  hilisemalt astma ja atoopilise dermatiidi all.  Paratsetamoolist tingitud glutatiooni taseme langus nii veres kui kopsudes võib põhjustada õrnade kopsukudede kahjustumist.

Kõik see kutsub üles valvsusele ja paneb mõtlema.  Haiguste ajal peaks meie põhiliseks eesmärgiks olema just  organismi iseeneslike tervenemisprotsesside toetamine. Miks riskeerida  nii enda kui oma lapse tervisega, kui on teada, et keemiliselt allasurutud kehasignaalid lähevad küll peitu, kuid väljenduvad hiljem uute ja palju tõsisemate haigustena?

Siinkohal olgu  ära toodud mõned toitumisalased soovitused ja looduslikud abinõud esimeste haigusilmingute avaldumise puhuks:

  • Loobu esimeste külmetus/viirusnähtude avaldudes koheselt „valgetest toiduainetest“ – rafineeritud teraviljast ja jahust tehtud putrudest-saiadest-küpsistest ning suhkrut sisaldavatest maiustustest. Patogeenid toituvad  suhkrust ja just selleks keha “tühjad” süsivesikud  ja tärklised ka kiirelt konverteerib.
  • Väldi haiguse ajal  piimatooteid!  Piimatoodetes sisalduv piimavalk kaseiin on paljude jaoks immuunreaktiivse toimega,  lisaks sellele on haiguse ajal organismis raskendatud ka  disahhariidide (k.a. laktoosi) lagundamine.
  • Hoidu kiivalt suhkrut täis karastusjookidest ja poemahladest. Tarbi nende asemel suures koguses vett, raviteesid ja värskelt pressitud magustamata toormahlu. Vesi aitab organismist toksiine välja uhtuda ning töötab seega puhastusprotsessidele kaasaaitavalt.  Mahlades sisalduvad antioksüdandid,  bioflavonoidid ja vitamiinid aitavad patogeene tasalülitada.
  • Väldi raskesti seeditavat toitu (s.h. liha ja juustu). Haiguse ajal keskendub keha pisikutega võitlemisele ja seedeprotsessid on sel ajal teisejärgulised. Loomse valgu (eriti liha) seedimine on pikaldane ja ressursi-ahne protsess. Vali toiduks hõlpsalt seeditavad söögid (aurutatud aedviljad, kerged supid ja co) ning hoia portsjonid tagasihoidlikud. Tervendavate omaduste poolest tuntud kanapuljongist tehtud „gripisupp“ on aga tõesti kasulik, kuna sisaldab rikkalikult aminohapet tsüsteiini, mis aitab vedeldada lima.
  • Hoidu stimulantidest! Metüülksantiine sisaldavad joogid nagu kohvi, kakao ja must tee ei sobi haiguse ajal, kuna võivad ärritada magu ja soolestiku limaskesta. Asenda need sulle sobiva taimeteega, nt. ülikasuliku tsistuse teega. Taimedest pärit toimeained aitavad vedeldada ja väljutada lima ning  tõstavad oma puhta energeetikaga keha üldisi vibratsioone.
  • Haiguse ajal unusta alkohol (pits pipraviina esmase külmetustunde leevendamiseks ja vereringe elavdamiseks on  erandkorras  ja suure vajaduse puhul siiski lubatud). Alkohol paneb täiendava koormuse sinu maksale, mis  juba niigi  täistuuridel ületunde teeb. Vein ja õlu aitavad kaasa organismi hapendumisprotsessidele ning rõõmustavad seeläbi baktereid.  Tõve ajal kasuta lahjendatud  alkoholi (viina või piiritust) ainult kehale  või jalataldadele määrimiseks – pindmisi veresooni laiendades kutsub see esile palaviku alanemise, rinnale määrituna leevendavad eeterlikud aurud ka  köha ja kergendavad hingamist.
  • Kasuta endale sobivat immuunsüsteemi ergutit. Supertoonikuna on haiguste perioodil kuulsust kogunud  külmkapis hoitav jõhvikate-küüslaugu-mee ja aaloe segu. Soovitada võib ka greibiseemne ekstrakti (vali tervisepoest  kindlasti mahetoode). NB! Tugeva immuunsüsteemi stimulandina ei ole punane päevakübar soovitatav allergikutele, kel juba niigi probleeme liigvõimendatud immuunvastusega.
  • Nii külmetus/viirushaiguse ilmnedes kui selle kestel on soovitav tarvitada rohkelt C-vitamiini. Päeva jooksul võiks tarbida vähemalt 1-2g  heakvaliteedilist C-vitamiini.  Parima imendumise saavutamiseks tuleks seda manustada  väiksemate kogustena korraga.

Inimene on  merisigade ja nahkhiirte kõrval teatavasti üks vähestest loomaliikidest, kelle organism  on minetanud  võime haiguse ja trauma ajal C-vitamiini  toota, seda seoses evolutsiooni käigus häirunud maksaensüümiga  (L-gulano-laktoon-oksüdaasiga). Pea kõikidel teistel loomadel hakkab organism haiguse või vigastuse ajal tootma suures koguses C-vitamiini, aidates seeläbi  tõsta keha antioksüdantset  fooni ja aktiveerida immuunsüsteemi.  Kaasa lisaks kvaliteetsele C-vitamiini lisandile menüüsse ka rikkalikult Eestimaiseid metsa- ja aiamarju (NB! astelpaju!), tarbi sidrunit ja kibuvitsateed.

Võta aeg maha! Anna kehale aega taastuda ja puhka ennast korralikult välja. Sinu keha on sulle tänulik tähelepanu ja hoole eest, mida talle osutad.