Kas mäletate veel imelist teeseent, mida nõukogude ajal nii kirglikult kolmeliitrises purgis kasvatati? Vahepeal unustuse hõlma vajunud, kuid viimastel aastatel maailmas marulise comebacki teinud teeseene jook (kombucha) on tagasi jõulisemalt kui kunagi varem. Ei möödu ühtegi sooletrakti tervisele pühendatud loengut, õpituba või raamatut, kus varem või hiljem hapendatud toite ei mainitaks. Olen palju kirjutanud nii hapukapsast kui Tiibeti piimaseenest, nüüd on käes teha lähemat tutvust teeseenega. Millega siis täpsemalt tegu on?
Teeseen on seente ja bakterite sümbiootiline kooslus, mis on algselt pärit Hiinast. Teeseene poolt toodetav jook sai seal kuulsaks rohkem kui 2000 aastat tagasi ja läbi aegade on seda kutsutud ka tervise, nooruse ja surematuse eliksiiriks. Sarnaselt Tiibeti piimaseene kefiirile kuulub ka kombucha funktsionaalsete toitude hulka, s.t. selle tarbimisest tõuseb tervisele märkimisväärne, kliiniliselt tõestatud ja dokumenteeritud kasu.
Internetist võib leida rohkelt ülistavaid väiteid teeseene tervistavate omaduste kohta, kuid on võrdlemisi raske välja selgitada, millised neist tegelikult ka tõele vastavad. Kaasaegne teadus ei pühenda teatavasti just palju aega looduse imedega tutvumisele – tunduvalt tulusam on keskenduda uute sünteetiliste molekulide väljatöötamisele, loodust ju teatavasti patenteerida ei saa.
Klassikaliselt valmistatakse teeseene jooki mustast teest (kasutada võib ka rohelist teed) ja suhkrust. Eelistatud on rafineerimata roosuhkur, kuid kasutatakse ka mett, kuivatatud puuvilju jms. Just suhkrust innustatuna asuvadki bakterite ja pärmseente kolooniad teed kääritama ning nende tegevus tipneb karboniseeritud joogiga, mis sisaldab elustavate ensüümide kõrval ka immuunsüsteemi moduleerivaid probiootilisi baktereid, põletikuvastaseid B-vitamiine, fruktoosi ning rohkelt atseet-, glükoon-, glükaar- ja piimhapet.
Teeseene tarbimist seostatakse paranenud seedimise, keha puhastumise, kaalulanguse, energianivoo hüppelise tõusu, immuunsuse tugevnemise, vähiennetuse ja paranenud liigeste tervisega.
Ajakirja Food Microbiology andmetel sisalduvad joogis reeglina glükoonatseetobakterid, atseetobakterid, lactobacillused ja Saccharomycese pärmseene erinevad alaliigid. Kombucha hapete, bakterite-, pärmide ning suhkrusisaldus varieerub tugevalt sõltuvalt kasvutingimustest, algsest seenekultuurist, teesordist, vee kvaliteedist, ruumi temperatuurist ja paljust muust.
Journal of Medicinal Food ajakirjas avaldati 2014. a Läti Ülikooli uurijate teadustöö, kus omistati teeseene joogile ennekõike põletikuvastast, detoksifitseerivat, energiseerivat ja immuunsust tugevdavat toimet.
Kombucha suudab näiteks kaitsa maksarakke toksiinidega kaasnevate oksüdatiivsete kahjustuste eest. Samuti on uuringud näidanud, et kombucha võib ära hoida ja ravida sooletrakti suurenenud läbilaskvust ja kaitsta maohaavandite tekkimise eest. Seoses kasulike bakterite ja pärmidega toetab teeseene jook hästi kandidoosi vastast võitlust, kuna aitab taastada soolefloora optimaalset kooslust. Oluline on muidugi tagada, et jook oleks hästi käärinud, vastasel juhul võite suhkrurikka joogiga kandidoosi veelgi tigedamaks muuta.
Kombucha joomisega kaasnevat energiapuhangut seostatakse musta tee raua- ja kofeiini sisaldusega – fermenteerumise käigus muutuvad need ained kehale paremini omastatavaks.
Põletikku tekitavate vabade radikaalide vastu aitab võidelda hapendumise ajal joogis tekkiv võimas antioksüdant D-sahhaarhape-1,4 laktoon (DSL). Nii DSL kui C-vitamiin kaitsevad rakke kahjustuste eest. Põletikuvastast toimet tugevdab veelgi probiootiliste organismide toime. Lisaks eelmainitule vähendab kombuchas sisalduv suhkurhape uuringute kohaselt ka vähiriski.
Kombucha tervistav haare on lai ja just seetõttu sobib jook täiendama ka artriidihaigete menüüd. Teeseen toodab glükoosamiine, mis suurendavad hüaluroonhappe kogust liigesevedelikus. Hüaluroonhappel on muu seas ka vett siduv toime, mis on oluline kõhrede hüdratsiooniks (70-80% kõhrede märgkaalust on vesi). Teeseene jook toetab kollageeni tootmist ning aitab liigeste, luude ja kõhrede kõrval parandada ka naha kvaliteeti ning vähendada kortse.
Kuna kombuchal on võime ergutada ainevahetust ja vähendada rasvade kuhjumist, siis mainitakse ootuspäraselt sageli ka teeseene kaalu alandavat toimet. Õunasiidriäädikale sarnaselt sisaldab ka kombucha atseethapet ja polüfenoole, mis aitavad tõestatult kaalu langetada.
On tore, et kombuchat võivad probiootilise kasu eesmärgil tarvitada ka need, kellele seoses piimatalumatusega Tiibeti piimaseene keefir vastunäidustatud on.
Teeseenejoogi parima retsepti töötab igaüks omale kindlasti ise välja. Klassikaline lähenemine näeb ette ca 8 tassi keeva vee kohta 4 teekoti või 4 spl tee (parem kui orgaanilist) ning ½ tassi suhkru lisamist. Laske teel tõmmata, kurnake, lisage suhkur ning jahutage tee maha. Seejärel libistage lummavalt libe teeseen õrnalt purki. Kui alustate uue laari tegemist, on joogile alustuseks soovitatav lisada ka tassike juba valmis kombuchat, mis annab käärimise alustuseks kohe võimsa stardipaugu.
Energiseeriv jook on reeglina valmis 7-8 päeva pärast. Vastvalminud kombuchale võib hiljem vastavalt maitsele lisada ingverit (paneb joogi hästi kihisema), sidruni- või laimimahla, marju jms.
Terviseks! Skool! Prost! Cheers! Sante! 🙂